Järvede maakond
Valga maakonnas on Vikipeedia andmetel ligi 180 looduslikku järve, mis on suuremad kui üks hektar, ning nende kogupindala on umbes 17 ruutkilomeetrit. Eriti palju on järvi Otepää kõrgustikul, Karula kuplistiku alal ja Õhne jõe valgalal. Enamik järvi on suhteliselt madalad ja vähem kui 10 meetri sügavused.
Pühajärv
Maakonna suurim täielikult Valgamaal asuv järv on Otepää lähedal asuv Pühajärv, mille pindala on umbes 286 hektarit. Pühajärvest saab alguse Väike Emajõgi. Järve kaldal kasvab ka maakonna jämedaim puu, Pühajärve sõjatamm, mille tüve ümbermõõt on 6,98 meetrit. Pühajärve rand on üks maakonna neljast ametlikust supluskohast.
Aheru ja teised
Suuruselt teine on Valgamaa lõunaosas asuv Aheru järv (234 ha). Järgnevad Nõuni järv (78,8 ha), Tündre järv (72,9 ha), Valgjärv (44,1 ha) ja Suur-Apja järv (42,6 ha). Maakonna piiridesse jääb ka Võrtsjärve lõunatipp, umbes 300 hektarit.
Eesti sügavuselt kolmas
Maakonna sügavaim järv on Udsu (30,2 m), mis on sügavuselt kolmas järv Eestis. Ka Petajärv on 25 meetri sügavune. Mõlemad asuvad Koorküla järvestikus, kus järved on tekkinud jääaja setetega täitunud ürgorgude kohale.
Väike Emajõgi
Piirkonna tuntuim jõgi on Väike Emajõgi. See saab alguse Pühajärvest, voolab täies pikkuses Valga maakonnas ja suubub Võrtsjärve. Tõlliste kohal suubub Väikese Emajõe orgu Pedeli ürgorg.
Pedeli
Väikese Emajõe suurim lisajõgi on Valga linna läbiv Pedeli. Pedeli jõe kaldal Valgas asub üks maakonna ametlikest supluskohtadest ning jõe ääres on linnaelanike armastatud Pedeli puhkeala, kus saab jalutada, rattaga sõita ja suvel ujuda.
Õhne ja Tikste
Tõrvat läbib Õhne jõgi, mille suurim lisajõgi on Jõku. Õhne ja selle lisajõgede orud liigendavad Tõrva-Helme ümbrust. Paljudes kohtades paljanduvad orgude veerudel devoni liivakivid. Tõrvas on ametlikud supluskohad Riiska ja Vanamõisa järvel.
Mustjõgi ja Koiva
Maakonna kagunurka läbib teel Võrumaale Mustjõgi. Koiva ja Mustjõe orud on omapärase loodusega ning kuuluvad Koiva-Mustjõe maastikukaitsealale, mis on üks maakonna suuremaid kaitsealasid.
Rabad ja metsad
Metsamaad on Valgamaal pea 114 000 hektarit ehk 56,7% maakonna pindalast. Peamised puuliigid on mänd ja kuusk. Soode all on 7900 hektarit, millest 5400 hektarit on rabad. Suurimad rabad on Rubina, Korva ja Lagesoo. Valga nõo keskosas asub laialdane soostunud Korva luht.
Kõrgustik ja kuplid
Maakonna kõrgeim ja kõige vahelduvama pinnamoega osa on Otepää ümbrus. Kõrgeimad tipud on Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m) ja Harimägi (212 m). Valga nõost kagus kerkib Karula kuplistik, mille põhjaserval asub tuntud Karula Pikkjärv. Lõunas Läti piiril on liivaala suurte metsade, nõmmede ja soodega.
Kaitsealad
Umbes 20% maakonna pindalast on looduskaitse all. Suurimad kaitsealad on Otepää looduspark, Karula rahvuspark ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala. Otepää looduspark on 22 430 hektariga Eesti suurim maastikukaitseala. Kaitse all on ka 28 põlispuud ja 5 rändrahnu, sealhulgas Lõuna-Eesti suurim rändrahn Helgikivi.
Väiksemad järved
Lisaks suurtele järvedele on Valgamaal hulk väiksemaid, kuid maaliliste kallastega järvi: Korijärv (36,4 ha), Pikkjärv (34,9 ha), Nüpli järv (27,5 ha), Inni järv (24,5 ha), Kaarnajärv (23,6 ha), Mõrtsuka järv (19,7 ha), Juusa ja Kääriku järv (mõlemad 19,3 ha). Paljud neist asuvad Otepää kõrgustikul, kus järved on tekkinud kuplite vahelistesse nõgudesse.
Ürgorud ja koopad
Õhne jõe orgudest tuntuim on Tikste ürgorg. Devoni liivakivisse on tekkinud ka koopaid: tuntud on Helme koopad ja Koorküla koopad. Need on head sihtkohad matkaks, kuid liivakivi on habras, nii et koopaseinu ei tohi kraapida.
Võrtsjärve kallas
Väike Emajõgi suubub Võrtsjärve ja selle suudmes asub Pikasilla puhkeala. Maakonna piiridesse jääb Võrtsjärve lõunatipp, mis teeb Valgamaast ka osa Eesti suuruselt teise järve kaldast.
Hargla nõgu
Maakonna lõunaosas on Hargla nõgu – tasane ala kõrgustike vahel, kus metsade keskel kerkivad üksikud moreenkuplid. Omapärase loodusega on ka Aheru järve ümbrus, kus on suured männikud.
Paisjärved
Lisaks looduslikele järvedele on maakonnas 30 üle ühe hektari suurust paisjärve, mille kogupindala on umbes 100 hektarit. Suurim tehisjärv on Puide veehoidla Jõku jõel (11,5 ha).
Supluskohad
Maakonnas on neli ametlikku supluskohta: Tõrvas Riiska ja Vanamõisa järve rand, Otepääl Pühajärve rand ja Valgas Pedeli jõe kallas. Ametlikes supluskohtades kontrollitakse suvel vee kvaliteeti, mistõttu on need ujumiseks kõige kindlam valik, eriti lastega peredele.
Järved aastaringselt
Suvel on järved ujumise ja paadisõidu paigad, sügisel kalastajate ja matkajate lemmikud. Talvel jäätuvad järved ja nende ümber saab suusatada, kuid jääle tohib minna vaid siis, kui jää on piisavalt paks. Kevadel on hea aeg jälgida lindude rännet järvede ja luhtade kohal.
Kalad
Järvede kalastik on muutlik. Väiksemates ja madalamates järvedes võib talviti esineda kalade suremist hapnikupuuduse tõttu, mis tabab eelkõige hapnikunõudlikke liike nagu siig, latikas ja koha. Mõnes järves esineb siiski üle kümne kalaliigi, mis teeb need kalastajatele huvitavaks ja mitmekesiseks. Enne kalastamist kontrolli kehtivaid püügireegleid.
Kevadine suurvesi
Kevadel tõuseb jõgede veetase lume sulamise tõttu. Madalates orgudes, näiteks Väikese Emajõe orundis ja Korva luhal, võivad niidud ja teed ajutiselt vee alla jääda. Jälgi kevadel ilmahoiatusi ja ära sõida üleujutatud teedele.
Hea tava
Järvede ääres puhates kasuta ametlikke supluskohti, vii prügi endaga kaasa ja ära sõida autoga kaldale. Ära jäta lõkkeasemeid kaldale ning hoia koerad ametlikes supluskohtades rihmas. Paadiga järvel liikudes kanna päästevesti. Nii jäävad Valgamaa veed puhtaks ja turvaliseks ka järgmistele põlvedele.
Allikad: Vikipeedia: Valga maakond. Andmed on kontrollitud oktoobris 2026.