Sammas linnapargi serval
Valga linnapargi serval, Julius Kuperjanovi ja Rahu tänava ristmiku lähedal, seisab nelja meetri kõrgune pronkskuju: sõjamees kõrgel alusel, mõõk vööl, lipp käes lehvimas ja teine käsi kõrgele välja sirutatud. See on Valga Vabadussõja mälestussammas, mis on pühendatud Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele. Samba lugu on ühtlasi Eesti 20. sajandi lugu: rajamine iseseisvuse algusaastatel, hävitamine okupatsiooni alguses ja taastamine vabas Eestis.
Kuperjanovi sünnipäeval
Eesti Sõjaajaloo Andmebaasi järgi avati Amandus Adamsoni kavandatud ausammas legendaarse väejuhi leitnant Julius Kuperjanovi 31. sünniaastapäeval, 11. oktoobril 1925. Katte tõmbas ausambalt Valgamaalt Helme kihelkonnast pärit sõjaminister kindralmajor Jaan Soots. Samal päeval avati ka Priimetsa kalmistu mälestussammas. Mõned allikad, näiteks Vikipeedia, nimetavad avamise kuupäevaks 27. septembrit 1925, kuid Valga linna kroonika ja sõjaajaloo andmebaas toovad ära 11. oktoobri.
Kuidas sammas valmis
Lõuna-Eesti Postimehe andmetel valmistas ausamba algse kavandi ja kuju professor Amandus Adamson ning samba aluse valas tsemendist insener Vaher. Pronksfiguur valati Itaalias. Aluse ehitamine kohapeal algas 1925. aasta augusti lõpul kuue inimesega ja lõppes 10. oktoobril 1925, vahetult enne avamist. Pronksfiguur toodi raudteejaamast kohale hobustega.
Raha kogumine
Valga linna kroonika järgi oli samba püstitamise esimene eestvedaja Kapten Irwe abiandmise selts, kes kogus enne laialiminekut 24 000 marka ja andis raha üle linnavalitsusele. Linnavolikogu moodustas komisjoni, kuid esialgu tegevus ei edenenud. 1922. aastal kutsus demobiliseeritud sõjaväelaste liidu Valga osakond organisatsioonid uuesti kokku ning dr J. Müllersoni eestvedamisel hakkas komisjon hoogsalt tööle. Raha saadi annetustest, toetustest ja heategevuslikest üritustest; annetuste kogumisel aitas ka Valga Naisseltsi komisjon.
Miks linnapark
Linnaelanikud oleksid soovinud sammast Vabaduse ja Kuperjanovi tänava nurgale, kuid õigeusu koguduselt ei saadud selleks maad. Seetõttu valiti asukohaks linnapark.
Hind
Sõjaväelaste haudade korraldamise komisjoni aruande järgi läks ausammas koos veo ja ülespanemisega maksma umbes 900 000 marka. Sellest 870 000 marka maksti professor Adamsonile ja insener Vaherile, kruusa ja mulla vedu maksis 12 800 marka ning samba vedu raudteel ja muud kulud 9854 marka. Kogutud rahast jäi üle umbes 100 000 marka, mis paigutati Valga Panka; intressidest korrastati sammast ja selle ümbrust.
Paju lahingu bareljeef
Sambal oli pronksist sõduri skulptuur ja tagaküljel pronksbareljeef, mis kujutas Julius Kuperjanovi juhtimisel peetud Paju lahingut. Paju lahing 1919. aasta alguses oli Lõuna-Eesti vabastamisel otsustava tähtsusega ning Kuperjanov sai selles surmavalt haavata.
Suunaga kalmistu poole
Ausammas paigaldati linnapargi serva nii, et see on suunatud Metsa tänava kalmistu poole. Valga linnavalitsuse pressiteate järgi on see austusavaldus enam kui 300 sinna maetud vabadusvõitlejale.
Kes oli Kuperjanov
Leitnant Julius Kuperjanov oli Vabadussõja üks tuntumaid väejuhte, kelle partisanipataljon võitles Lõuna-Eestis. Ta sai surmavalt haavata Paju lahingus 1919. aasta jaanuari lõpus ja suri mõni päev hiljem. Kuna sammas avati tema 31. sünniaastapäeval, on Valga monument temaga eriti tihedalt seotud. Tema nime kannab ka tänav, mille ääres sammas seisab.
Hävitamine 1940
1939. aastaks oli samba betoonalus hakanud lagunema ja see kaeti kunstgraniidist kattega. Kuid juba järgmisel aastal muutus kõik. Valga linna kroonika järgi lõhkusid Nõukogude aktivistid samba 21. septembril 1940: kuju kisti maha ja alus lasti puruks.
Lillepeenar ja tulealtar
Saksa okupatsiooni ajal kujundati samba asukohale lillepeenar ja tulealtar. Altari esiküljele raiuti kivisse luulerida: „Kui tulevadki peale võõrad toorel jõvvul, / ei miski lahuta meid kallist kodumaast…“. Kujundus säilis läbi nõukogude aja, ainult tekst kaeti betooniga.
Taastamine
Samba taastamisega alustati 2009. aastal. Skulptor Jaak Soans tegi Amandus Adamsoni pronksskulptuurist originaalmahus koopia. Pronkskuju tõsteti oma kohale 15. augustil 2013 õhtul. Lõuna-Eesti Postimehe teate järgi kujutab figuur leitnant Julius Kuperjanovit, mõned allikad kirjeldavad seda tundmatu sõjamehena. Taastamise eestvedajad olid SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon, Valga linn, maavalitsus ja Eesti sõjamuuseum.
Mis taastamine maksis
Toonase linnapea Kalev Härki sõnul kulus samba taastamiseks kokku üle 170 000 euro. Üle 100 000 euro tuli linnaeelarvest, kaitseministeeriumilt saadi toetust 64 000 eurot ja annetustest üle viie tuhande euro. Kulude hulka arvati nii samba ehituslik osa, haljastus kui ka pronkskuju taastamine.
Taasavamine 16. augustil 2013
Mälestussamba avasid 16. augustil 2013 Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Urmas Reinsalu, maavanem Margus Lepik, linnapea Kalev Härk ja Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni tegevjuht major Meelis Kivi. Samal tseremoonial pühitseti ka püsiekspositsiooni lipp.
Valga ajaloo taustal
Valga sai linnaõigused juba 1584. aastal Poola kuningalt Stefan Batorylt ning 1920. aastal jagati linn Eesti ja Läti vahel. Vabadussõja mälestussammas on seega osa linna pikast ajaloost, kus piir, sõda ja vabadus on alati lähedal olnud. Sammast tasub vaadata koos teiste Valga ajaloopaikadega, nagu raekoda, Jaani kirik ja raudteejaam.
Külastajale
Mälestussammas asub aadressil Julius Kuperjanovi 65, Valga. Samba juurde saab jalutada linnapargist. Hea on külastust ühendada Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni ja Metsa tänava kalmistuga, kuhu on maetud Vabadussõja võitlejad. Mälestuspäevadel kogunevad samba juurde inimesed, et süüdata küünlaid ja asetada lilli. Samba ümbrus on haljastatud ja hästi hooldatud, nii et see sobib ka rahulikuks jalutuskäiguks linnapargis.
Miks see oluline on
Valga sammas on üks paljudest Vabadussõja mälestusmärkidest, mis hävitati okupatsiooni ajal ja taastati pärast iseseisvuse taastamist. Selle lugu näitab, kuidas mälu on aastakümnete jooksul säilinud ka siis, kui monumenti ennast enam polnud.
Allikad: Eesti Sõjaajaloo Andmebaas, Valga linna kroonika, Lõuna-Eesti Postimees 16.08.2013, Military Heritage Tourism. Andmed on kontrollitud oktoobris 2026.